92
galgat láhttet go leat gallestallamin muhtumiid geaid
dovdat.
Mii vuordit ahte buohkat geat ásset Norggas, doahttalit
riikka lágaid. Norggas ii leat lohpi sealgádit dahje huškut
mánáid. Dát njuolggadus guoská buohkaide geat ásset
dáppe. Albmás dahje dievddus sáhttá leat dušše okta eamit.
Ja riikkas lea dábálaš vierru ahte sihke nieiddat ja gánddat
sáhttet ieža válljet geainna háliidit náitalit.
Olbmot geat bohtet Norgii eará riikkain, buktet fáruset
eará oskkuid, dábiid, musihka, biktasiid ja árbevieruid. Dáid
berrejit norgalaččat doahttalit ja árvvus atnit. Norga šaddá
eambbo gelddolaš ja máŋggabealat servodat dakko bokte
ahte eai buohkat leat seammaláganat.
Riikka kultuvra oppa áigge nuppástuvvá. Mii ieža ge leat
mielde nuppástuvvamin. Borranvierut leat ollu rievdan
maŋimuš jagiid. Dan sivvan leat sisafárrejeaddit. Eanaš
norgalaččat gal liikojit sisafárrejeddjiide. Eatnašat oaivvildit
ahte eanaš sisafárrejeaddjit leat ávkkálaččat norgalaš ser
vodahkii. Norggas lea ulbmilin ahte sisafárrejeaddit galget
integrerejuvvot.
Dat mearkkaša ahte sii galget oahppat
dárogiela ja áddet dahje ipmirdit riikka kultuvrra.
Segregeren ja apartheid
USA lullistáhtain čađahuvvui
segregeren
gitta 1960-lohkui.
Segregeren mearkkaša ahte sirret olbmuid fysalaččat, omd.
sirret čáhppes ja vilges olbmuid.
Lulli-Afrihkás čađahuvvui segregeren-politihkka guhkit áig
ge go USA:s. Gitta jagi 1994 rádjái vealahuvvojejdje čáhppes
lulliafrihkálaččat.
Lulli-Afrihká stáhta lei duođaid rasisttalaš, ja unnitlogu vilges
álbmot stivrii riikka alcceseaset ávkin. Vilges ja čáhppes
olbmot ásse sierralagaid ja lei stuorra erohus mo sii elle. Dát
stivrenvuohki gohčoduvvo
apartheidan.
