301
gávpeorganisašuvdna – World Trade Organization (WTO),
Máilbmebáŋku ja Riikkaidgaskasaš ruhtafoanda. Eanaš
riikkat leat Máilmmi gávpeorganisašuvnna miellahtut. Dat
fertejit čuovvut mearrádusaid maid organisašuvdna dahká.
EU
Eurohpalaš Uniovdna – EUmiellahtu riikkain lea gaskaneaset
lohpi
• Friddja gávpegálvvuid jođihit
• Friddja kapitála jođihit
• Friddja bálvalusaid jođihit
• Olbmuin friddja johtalit (bargofápmu)
• Riikkat mat eai leat EU:a miellahttun, gártet duollu máksit
go vuvdet gálvvuid EU:i
Norgga oktavuohta EU:i
Norga ii leat EU miellahttu. Norggas lea ekonomalaš
oktasašbargu EU:in, mii lea
EØS
-
soahpamuš
. Norga máksá
moadde miljárdda jahkásaččat bisuhit dán soahpamuša mii
galgá sihkkarastit Norgga gálvvuid beassat EU siskkáldas
márkanii. Muhtumiid mielas supmi lea menddo stuoris,
muhto earát fas oaivvildit dát lea dárbbašlaš vai sihkkarastá
Norgga fitnodagaid beassat vuovdit gálvvuid EU:i, mii lea
Norgga deháleamos gávppašanguoibmi.
Norgga deháleamos eksportagálvu EU:i lea guolli.
Globaliseren
Globaliseren mearkkaša ahte gálvvut, bálvalusat, kapitála ja
kultuvra friddja sáhttet rasttildit rájiid. Muhtumat oaivvildit
dát lea buorre máilmmi ekonomiijii, earát fas eai leat dan
oaivilis.
Bangalore-gávpot mii lea ovddidan informašuvdnatekno
logiija Indias, lea ovdamearkan dasa ahte ovdánahttin
riikkat sáhttet ávkkástallat globaliseremis. Ja Kiinná lea
váldigoahtán márkanosiid oarjemáilmmi riikkain.
