ČálliidLágádusa birra CL-Sámi academica GirjjálašvuođaguovddᚠOktavuohta
  Gálvoseahkka lea guorus
 
Vi leser sřrsamisk
Anders Fjellner
Ella Holm Bull
Gustav Kappfjell
Joejkeme jeala
Nils Mattias Andersson
Ella Holm Bull (1929-2006)

Ella Holm Bull båatsoefuelhkesne byjjeni, jïh Ealla lij båarasommesem njiejlie nuerebh åarpenijstie. Goh mubpie veartenedåaroe eelki dellie lin daelvielaanten gåetesne årroeminie. Fuelhkie jis utnin bööremes paajsanidh, jïh maaje veerehks deahpadimmiem maanide. 1

1948:esne lij stoerre ovlæhkoem gusnie luhkiegovhte åarjelsaemieh jaemieraadtan vöölkin goh busse jeanosne gahtji, mænngan NBRen laantetjåhkosne Tromsöesne årrome. Eallan aehtjebe aaj jaami daennie ovlæhkosne. Ealla lij annje noere nïejte goh aehtjebem gaerviehti, jïh altese tjitjebe oktegh baatsi smaave maanaj gujmie. Eallan daktere, Ellen Bull Jonassen aervede dannasinie dam altese fuelhkesne dan veaksehke nyjsenæjjah, jïh tjaebpieslaakan lea tjaaleme tjidtjeben vaajesi bïjre artigkelisnie Maam stoerre-johke soptseste. 2

Ealla lea lohkehtæjjine jïh rektovrine Åarjelsaemienskuvlesne Snåasesne barkeme eevre dan skovlen aalkovistie 1968:sne. Altese lohkehtæjja-ööhpehtimmiem illi 1954, jïh voesteges jaepien lij Gaske-Nöörjen saemienskovlesne barkeminie. Idtjin annje aalkeme åarjelsaemien ööhpehtidh maadthskovline, jïh Ealla vueptiesti smaave maanah lin skovlebarkojne baaverdeminie juktie idtjin daaroen guarkah. Dagke destie skreejrehtovvi gïeleaamhtesine aatskadidh. Ella Holm Bull, lea gellien jaepien vihkeles gïele- jïh kultuvreskræjriem orreme abpe åarjelsaemien dajvine. Eadtjohkelaakan lea aktem åvtemes njuenehkine barkeme åarjelsaemien gïeletsiehkiem nænnoestidh. Professovre Knut Bergslandine ektesne Ealla fassedi åarjelsaemien tjaelemevuekiem eevtiedidh. Bergslandine ektesne aaj voesteges lohkemegærjam deajvohti, Lohkede saemien (1974), jïh dan mænngan Ealla lea jïjnjh learoegærjah tjaaleme åarjelsaemien ööhpehtæmman maadthskovline. Ealla lea aaj ovmessie gærjah jarkoestamme jïh lidteratuvrh åarjelsaemien gïelehaaman sjïehtesjamme. Satne lea laavlomh tjaaleme jïh jåvlesaalmah vaajestamme jïh dovne laavlomegærjah, CD-skearoeh åålmehtehteme.
Altese voesteges vaajesegærjam lij Ov-messie darjomes, 2000.

Eallan tjiehtesegærja Ov-messie darjomes lea mojhtesegærjine haemiedamme jïh guvvehte båatsoejielemen jïh almetji ovmessie darjoemesh jaepien doekoe. Båatsoejaepien gievliem dåerede, jïh dïeves gïeline lïhkes eatnemebuerkiestimmieh leah veeljie altese vaajestimmesne. Daelvege lin Heajjosne, jïh giesege Gaske-johkesne årroeminie. Eallan maanabaeliej paaradijsem lea voernges sijjiem altese vaajesegærjesne åådtjeme, ojhte lea giesielaanten årromesijjiem, Gaske-Johke.
Voesteges vaajesen bijjietjaalege lea ”Mov Håhkoe” jïh soptseste tjaelijen lea vaajtelimmiem jïh aajkoem daejnie gærjine. Ealla buektehte lohkijem tjetskehke darjodh, ihke dan veele byjreskem buerkeste. Daate lea sjïerevæhtam saemien lidteratuvresne jïh gïelesne. Saemien gïeline maahtah eatnemem jïh darjomesh dan tjïelkelaakan buerkiestidh guktie jeatjah saemieh maehtieh dam abpem vuejnedh jïjtsh tjelmiej uvte, jaltsh eah gåessie dennie dajvesne orreme.

Gærjan minngemes vaajesisnie dellie tjaelijen aajkoe joe illeme, måjhtojgujmie lea dïevhteme jïh buektiehtamme Johkegaskem aejkiejtjirrh buektedh. Guktie aaj jeatja saemien tjaelije, Nils-Aslak Valkeapää, lea dorjeme sov gærjesne Beaivi Áhčážan (1989) gusnie vuesehte saemien kosmologijesne ij naan vihties aalkove vuj minngiegietjie, almetje histovrijen doekoe jïijtjemsem guarka jïh eatnemisnie jïh eatnemine ektesne vyöse, aejkiemierijste namhtah. Ealla lea aaj sov soetem jåerhkine illeme; Maana-baelien gåetesne hov aalka, daejrehte mij lea sov håhkoem, jïh minngiegietjesne vihth lohkije aalkovasse buakta.

Oppgaver og spørsmål:
Laavenjassh:
1. Lohkh vaajesidie Mov håhkoe jïh Ov-messie darjomes Eallan vaajesegærjesne. (Idut 2000)
2. Digkedh jeatjabigujmie. Magkerh sjïerevæhtah gaavnijidie daejnie göökte vaajesine?
3. Man åvteste vïenhth jaevrieh johkh dan vihkeles saemien vaajestimmesne?

Faktaopplysning:
Deejrih badth...
Ealla lea gellien aejkien baalhkesh åådtjeme sov siebredahke- jïh gïelebarkoen åvteste, naan dejstie leah: Nöörjen gånkan dïenesjemedaljem gulleste 1987, Noerhterijhki Saemienraerien earoebaalhkesem 1996, jïh Noerhterïjhki gïelebaalhkesem Gollegiella 2004.

Begrepsforklaring:
Kosmologije/kosmologi learoem vuj goerkenassem veartenen jïh elmien jïh dej fysihke njoelkedassi bïjre. Joekoen iemiealmetji muhteste; eatneme jïh elmie lea dej kosmologijine voernges, eatneme sealoem åtna, jïh aejkijste namhtah almetjh dejnie sealojne ektesne govlh.

Faktaopplysning:
Daajrah...
1948:esne lij stoerre ovlæhkoem gusnie luhkiegovhte åarjelsaemieh jaemieraadtan vöölkin goh busse jeanosne gahtji, mænngan NBRen (Nöörjen båatsoesaemiej rïjhkesiebrie) tsagkesetjåhkosne Tromsöesne orreme. Daate lij deahpadimmiem mij abpe åarjelsaemien siebredahkem dijpi. Eallan aehtjie aaj jaami dennie ovlæhkosne.


1. Datne maahtah vielie dan bïjre lohkedh Saemien sijten jaepiegærjesne Åarjel-saemieh – Samer i sør nr.8. Desnie Ealla lea jïjtje tjaaleme sov dååjrehtsi bïjre dåaroejaepijste.

2. – Jonassen, Ellen Bull: ”Maam stoerre-johke soptseste” Åarjel-saemieh, Samer i sør. Stiftelsen Saemien sijte, Årbok nr.9. Snåsa.