ČálliidLágádusa birra CL-Sámi academica Girjjálašvuođaguovddáš Oktavuohta
  Gálvoseahkka lea guorus
 
Vi leser sørsamisk
Anders Fjellner
Ella Holm Bull
Gustav Kappfjell
Joejkeme jeala
Nils Mattias Andersson
Anders Fjellner (1795-1876)

Anders Fjellnere, Fiellár Ándde, lea beagkoes ålmam juktie satne saemiej sjugnedimmie-eeposem bæjhkoehti. Dïhte hov dïhte dam guhkies vaajesem Biejjienbaernien såangoe jeahnaj eatnamisnie vijriebasse vedti, guktie idtji edtjh ööjeldihkesne dåssjanidh. Lij badth voesteges aejkien dam vaajesem govleme Torne-dajven ålmeste noerhte-Sveerjesne. Fjellneren maanagåetie lij Härjedaelesne, jïh jïjtje hov jeehti satne lij åarjelsaemien dajvesne seammaleejns vaajesh jïh vuelieh govleme gåabpatjahkh Biejjienbaernien jïh Biejjieniejten bïjre.
Anders Fjellnere hearra-ööhpehtimmiem åadtjoeji Uppsaalan universiteetesne, jïh mænngan ööhpehtimmiem illeme dellie Kaaresovvenisnie barki Noerhte-Sveerjesne, veele dej baeli goh Lars Levi Læstadijuse lij aaj hearra desnie. Læstadijuse maaje jaahkoen åejvehkine sjidti dovne saemide jïh kvænide, mohte Fjellnere jis naan jaepiej mænngan Sorselasse juhti, jïh desnie jïjnjebe åålmehvaajesistie eadtjaldovvi.
Biejjienbarnie vaajesisnie leah gïeledïejvesh dovne åarjel- jïh noerhtesaemien gïelijste, jïh muvhth aaj suemiengïeleste. Fjellneren tïjjene hov jïjnjesh åålmehvaajesijstie eadtjaldovvin, jïh goh Fjellnere lij Uppsaalesne lohkeminie dellie suemien learohkigujmie åahpenadti guhth eadtjohkelaakan suemien åålmehlaavlomh tjaeliestin, jïh nimhtie jis måjhtaji saemien eeposem aaj darjodh. Seamma vuekine goh Elias Lönnrot lij suemien naasjovnale-eeposem Kalevala dorjeme, Fjellnere deajvoehti teekstem mij Leuhnjeste govleme, Torne-saemien dajvesne, jïh dle lissiehti vaajesh mah govleme altese maanabaelesne jïh nimhtie jis sjidti beagkoes saemien naasjovnale-eeposem Biejjie-baernien såangoe Jeahnaj eatnamisnie. Våaromisnie lea dovletje myjhtihke dïejvesh mah soptsestieh guktie Biejjiebaernie buektehte Jeahnanïejtem vitnedh, jïh dellie maa åådtje dejnie tjiptedh. Dej maanah leah saemiej maadteraahkah maadteraajjah, jïh nimhtie hov saemieh maehtieh bajjehtidh sijjen laahkoeveadtah eevre bååstide biejjieaahtjan.
Fjellnere ojhte lij tjiehpies vaajestæjjam, guktie teekste dan dïeves jïh veljie, jïh baakoeraajesi vihties jïevkehtimmiem. Veele dan sjïeken muvhth dotkijh idtjin laatjkenh væjloe saemien åålmehvaajesem lea, juktie ååpsen buerie jïh tjaebpieslaakan lea haemiedamme! Dan åvteste idtjin Fjellneren vaajestimmiem dåhkesjadh altese jielemebiejjine. Mohte daelie saemieh altese vaajestimmiem heevehtieh, jïh Anders Fjellnerem gotnjese saemiej Homerine.
Biejjiebaernien vaajesen lissine, jïjnjh vaajesh aaj Biejjien nïejten bïjre. Myjhtem daej soeti våaromisnie soptseste Biejjienïejte altese jaamemen mænngan annje lea Saepmesne vaanterdeminie jïh altese ealoe satnem dåerede. Gosse lea faahkoes dle ij almetji tjelmide vååjnoes, mohte gosse lea åerieminie dle maahta gåabpatjahkh nïejtem jïh ealoem vueptiestidh. Jis naan kaarre dellie nïejtem aajhtsa, jïh buektehte Biejjienïejtem faerhmestidh jïh tjuvliestidh guktie faahka, dle nïejtem jïh ealoem aaj åådtje. Mohte tjoevere aaj vuesiehtidh ahte vïssjeles almam lea – jïh Biejjienïejten raajemh jïh rååresjimmieh goltelidh.
Akte vuelie soptseste guktie ikth lij naan eablehtsråvvam guhte Biejjienïejtem vueptiesti goh lij åerieminie, mohte mænngan lij nïejtem vitneme dle sluvvies laakan dåemedi jïh slaerviedisti goh edtji riehpenem gaptjedh – juktie Biejjienïejte lij satnem stilleme dam darjodh. Aeredslååvneden, gosse biejjielaemtjie riehpenem tjirrehte, dle Biejjienïejte hojjesje: ”Å, tjidtjeme aehtjemen tjelmieh vuajnam”, jïh dallah låavthgåeteste geasalgåvva jïh gaatele. Eablehts alma dallah nïejtem jïh ealoem bïestele mij lij maahteme altese eekine sjidtedh tjuvlien jïh faerhmiestimmien gaavhtan.

*
Båassjoen baalte vealan gåetesne
Biejjien-nïejte, Njaeviesietnie
Sæjloes jielemen löövles vaejvijste
Haeliedeminie, jeatja sæjjan
Sæjhta Raerien-aehtjiem vuejnedh
Biejjiem åhtsa, altese aehtjiem
Hovre-gallesh, jotni fæjjoe
Jaememen aajmoem vuertieminie,
Båassjoen baalte vealan gåetesne
Biejjien-nïejte – Njaeviesietnie

Deajvoehtamme vaajesistie Biejjien-nïejten sealadimmie

Gaski, Harald jïh Lena Kappfjell (deajv.) 2005: Åvtese jåhta – åarjelsaemien tjaalegh jïh tjaalegh åarjelsaemien. DAT, Guovdageaidnu.


Myjhte/ myte lea greekengïeleste geaseme baakoste ”mythos”.
Daate baakoe lea seamma goh soptsestimmie, sïejhme lea dam baakoem nuhtjedh båeries soptsestimmiej bïjre mah buerkestieh dejpelatje jupmelefaamojde jïh mavvege almetjh.

Eepose/epos lea lidteratuvresuerkiem gusnie soetem soptseste vihties
jïevkehtimmien haemesne. Aerpievierhtien mietie eepose lea tjaalasovveme ihke edtja njaalmeldh-vaajesine soptsesovvedh, jïh lea båeries suerkiem mij aatskadi åvtelen tjaaleldhkultuvre dan vijries sjidti.

Homer lea tjaaleme beagkoesommes greeke eeposidie nov goh: Illiaden jïh Odysseen medtie 750 å.kr. Daej eeposi våaromem lea Troja-dåaroem, jïh Illiaden mij joekoen dovletji gånkaj jïh båeries jupmeli rïjtemh buerkeste.

Dotkije – gïehtjedæjja. Siejhme lea dagkerem almetjem guhte universitetine barkeminie.