Aage Solbakk

Muittalægje - vuosttas sámi áviisa

VUOSTTAS DOAIMMAHEADDJI: Vuosttas Sámi aviisa, Muitalægje almmuhuvvui jagiid 1873-75. Buolbmága leansmánni Christian Andreassen lei aviissa doaimmaheaddji. Aviisa prentejuvvui Čáhcesullos.

Sámi áviisahistorjá lea badjelaš čuohtejagi boaris. Dat álgá jagi 1872. Ii leat gal nu áddemis dahje ipmirdeames ahte dalle almmustuvvá vuosttas sámi áviisa dahje bláđđi. Baicca nu ahte Finnmárkku ámtadiggi biehttalii doarjumis sámi áviissa olggosaddima. Porsáŋggu sápmelaš ja oahpaheaddji Peder Larsen Ucce (1839-1900) lei 1872 sádden ohcama Finnmárkku ámtadiggái, Girkodepartementii ja bismagoddái. Ucce oaivvildii ahte lei dárbu lágidišgoahtit sámi vahkkoáviissa mii almmustahtášii ođđasiid ja ságaid. Son deattuhii man deaŧalaš lei gilvit dieđuid ja ođđasiid sámiide sámegillii. Su oaivila mielde sápmelaččat ledje buot álbmogiid maŋábealde čuvgehusa dáfus. Sis váilo áviissat, girjjit ja áigečállagat sin iežaset gillii, ja lohkandáidu lei heittot. Dasa lassin sápmelaččat eai ožžon makkárge oahpahusa iežaset gielas eai ge iežaset gillii skuvllas gos buot dáhpáhuvai dárogillii.

Eiseválddit vástidedje ná Peder Larsen Uccái:

Ii sáhte biehttalit ahte čeahpes doaimmaheaddji gal gilvvášii dieđuid ja čuvgehusa sámiide, muhto ohcamuš ii datte váldojuvvo vuhtii.

Dien láhkai hávkaduvvui sámi vuosttas aviisageahččaleapmi. Dáruiduhttin lei čavgagoahtán.

Datte jagi maŋŋá, 1873, lágidišgođii Vieljažiid Searvi (Broderlaget) áviissa Muittalægje. Searvvilahttun ledje ain jo Buolbmága leansmánni Christian Andreassen (1828-79),Guolásteaddji Samuel Samuelsen Ráttovuonas Deanus eret ja oahpaheaddji Johan Eriksen Soffa (1837-1913) Stáhpogiettis Deanus eret. Áviissa olles namma lei Muittalægje čuvgetusa haliduvvidi sami gaskast ja doaimmaheaddjin ledje Christian Andreassen ja Peder Larsen Ucce. Soai goappašagat leigga vázzán Romssa oahpaheaiskuvlla.

Áviisa bođii olggos oktii mánnui, ja olggosaddinbáiki lei Čáhcesuolu. Áviissa ulbmilin lei seammá go maid Ucce lei čilgen: almmuhit sápmelaččaide ođđasiid sámegillii. Álgonummariin doaimmaheaddji Andreassen čállá Norgga riikkastivrejumi birra ja mii Stuorradikkis dáhpáhuvvá. Ucce fas čilge guhkit čálusráiddus man ávkkálaš oahpahus ja čuvgehusdoaimmat leat.

Muhto Muittalægje ii ceavzán go golbma jagi. Áviisa oaččui uhcán lohkkiid. Dasa lassin Andreassen buohcagođii, ja aviissa loahpahettiin son čilge ahte aviisa lea šaddan sutnje stuorra olggosgollun ja áigegáibideaddjin.

Christian Andreassen (1828-1879) lei riegádan Ullovuonas Romssas. Sus lei vissa sámi duogáš. Sus ledje buorit návccat. Son háliidii oahpu gazzat ii ge bargagoahtit eanadoallin ja guolásteaddjin nu go su vánhemat. Gávccenuppelotjahkásažžan son beasai johttioahpaheaddjin Gálsii. Guokte jage maŋŋá son ozai Unjárgii oahpaheaddjin ja luhkkárin. Son fargga fuomášii ahte dárbbašii lassioahpu, erenoamážit sámegielas, ja nu álggii Romssa oahpaheaiskuvlii čakčat 1850. Muhto son ii lean doppe go jagi, go fas máhcai Unjárgii oahpaheaivirgái. Jagi 1861 rájes son lei Buolbmága leansmánnin ja 1876 rájes Unjárgga leansmánnin. Sus ledje moanat gielddalaš ja stáhtalaš virggit, ja son lei maid muhtun áigge gielddahoavdan.

Vuhtto gale ahte son ii vuostálastán dáruiduhttima, muhto oaivvildii ahte sápmelaččat gal berrejedje oažžut kristtalašvuohtaoahpahusa eatnigiellaseaset. Nu son jorgališgođii kristtalašvuođa čállosiid ja sálmmaid sámegillii. Su namas goittot almmustuvve guhtta čállosa, main eatnašiin lei kristtalaš sisdoallu.

1860-logu álggus son nammaduvvui Buolbmága leansmánnin, ja jagi 1876 Unjárgga leansmánnin. Sihke Buolbmágis ja Unjárggas sus ledje ollu gielddavirggit. Muhtun áigge son lei maiddái gielddahoavdan. Son lei maiddái Norgga stuorradikki sadjásažžan jagiid 1868-1869 ja 1877-1879. Loahpas son válljejuvvui stuorradiggeáirrasin áigodahkii 1880-1882, muhto jámii ovdal go stuorradiggi čoahkkanii.

Sápmelaččaide!

Guhká áigge leamaš moaddás gaskkas dat sávaldat, ahte maiddá sámit galggašedje giellaseaset aviissa oažžut, muhto ollu leamaš dat eastagat ja hehttejumit, mat vuitojuvvot fertejit ovdal go dat sávaldat máhttá duohtan šaddat. Stuorámus eastta leamaš dat, ahte ii leat dihtton gos ruhta galggai boahtit dan mađe ahte vuos álgojuvvon ge šattašii. Muhto dál lea okta Čáhcesullo giehman, gii duohtavuođas ráhkista sápmelaččaid ja sávvá sidjiide eará ja mávssoleabbo buori go dan mii dušše čoavjji deavdá, lohpidan álgooaffar dahkat vai vuosttas nummir ge šattašii prentejuvvot.

Dál lea iežat hálddus jos dáhttubehtet dán aviissa bisuhit dan bokte ahte eatnagat dan dáhttot diŋgot alcceset poastaráhpi bokte girjeprentejeaddjis Čáhcesullos. Dán jagis lea jurddašuvvon 12 nummira. Jos dat lohkkiid gávdná, dalle veadjá dávjut boahtte jahkái.

Jos guhtege jearaš maid dát aviisa galgá sisttisdoallat, de ferte dasa vástiduvvot, ahte dan sisdoallu galggašii šaddat čuvgehussan sihke áiggálaš ja vuoiŋŋalaš hárrái, ja nammalassii skuvllas veahkkin sámiid duohken boktit hálu dihtui ja jurddašeapmái. Nuvt áiggošii dát uhca aviissaš maiddá oanehaččat sámiide muitalit mii goas ja gos dáhpáhuvvá sihke iežamet riikkas ja olgoeatnamis.

Ja dainna sávaldagain ahte dát uhca aviissaš din beales vuostáiváldojuvvošii nuvtgo buresvurdojuvvon guossi, vuolggahuvvo dát sámiid lusa, geaid doarjaleami haga dat ii máhte bissut, geaid logakeahttá dat ii máhte ávkkuhit.

(Muitalægje,cuoŋománus 1873)

Same Usteb

Jagi 1899 olggosaddigođii Sámemiššuvdna sámegielalaš bláđi Same Usteb. Álggaheaddjin leigga suohkanbáhpat Jens Otterbech (1868-1921) ja Gudbrand Tandberg (1863-1913) geat maiddái doaimmaheigga bláđi.

Jens Otterbech lei riegádan Álaheajus. Teologiija lohkamiid maŋŋá son válddii sámegiel eksámena 1893:s. Jagi maŋŋá son álggii Čuđegietti gielddabáhppan man virggis son lei 1902 rádjái. Čuđegiettis Otterbech barggai ollu ovttas Peder Larsen Ucciin, gii veahkehii Otterbecha sámegiel čállimiin ja jorgalemiiguin.

Gudbrand Tandberg lei vuosttaš dáčča gii bargagođii Sámemišuvnna johtti sárdnideaddjin. Son logai golbma mánu sámegiela Romssa oahpaheaiskuvllas, jotkkii lohkama Kárášjogas ovdal go álggii sárdneolmmájin cuoŋománus 1894:s. Tandberg ii liikon Leastadiusaoskui ja sáhtii geavahit garra sániid dan vuostá.

Álggus stivra ii háliidan álggahit gilvaleaddji kristtalaš bláđi maŋŋá go Nuorttanaste boahtigođii olggos čakčat 1898. Stivra maid balai das ahte bláđđi sáhtii navdojuvvot dáruiduhttima vuostálastimin, mii ii galgan leat Sámemišuvnna bargun. Go stivra loahpas duosttai lágidišgoahtit bláđi, de lei danne go oaivvildii ahte bláđđi sáhtášii šaddat buressivdnádussan sámiide. Muhto stivra gale deattuhii ahte bláđđi ii galgan veaháš ge seaguhit iežas politihkkii, omd. skuvlaáššiide ja dáruiduhttimii.

Same ustebsisdoalai eanaš kristtalaš čállosiid. Bláđđi maid ávžžuhii sápmelaččaid váldit oahpu, danne go eallindilli lei nuppástuvvan ja gáibádusat ledje sturron.

Same ustebdoaimmai dušše 1903 rádjái. Nohkama sivvan lei go doaimmaheaddji-guovttos fárriiga lulás.

Maŋŋá Sámemiššuvdna doaimmahišgođii dárogielat bláđi Samenes Venn, mii ain duollet dálle ilbmá.

Diehtu lea fápmu

Dát sátni berrešii čuožžut juohke skuvlauvssa badjel. Das go mađe eambbo áigi vássá, dađe eambbo duohtan gávdnojuvvo, ahte diehtu lea fápmu. Dološ áiggiin hárvvimusat min eatnamis máhtte lohkat ja čállit. Dalle olmmoš birgii hui bures, jos ii máhttán stávet ovtta ge sáni, ii ge čállit iežas nama ge. Vaikko man headju su girjjálaš diehtu livččii, deii son almmatge šaddan heahpada vuollái, jos dušše muđuid lei doaimmalaš ja siivo olmmoš.

Muhto dál ii leat šat nu. Dál gáibiduvvo eambbo go ahte olmmoš máhttá guliid goddit, eatnama bargat, šibihiid geahččat, muoraid čuohppat, gieđaidisguin duddjot ja nu velá. Dál máŋggalágaš girjjálaš diehtu gáibiduvvo, vaikko mii eallindiliid muđuid livčče. Ja dađe mielde go áigi vássá, eambbo ja eambbo gáibiduvvo. Dii, guđet dál lehpet boarrásat ja čuorgadat, dii diehtibehtet buoremusat mo gáibádusat áiggi mielde leat stuoribun ja stuoribun šaddan, ahte eallin ii leat šat nu ovttageardán go din nuorravuođa áigge lei.

Dolin girjjálaš diehtu lei buorre ja sávahahtti. Dál lea dárbbašlaš. Dan dihte ii leat šat mielaeavttus dáhttu go olmmoš dieđu vai ii. Dál diehtu nággejuvvo olbmo ala. Stáhta lea váldán ášši háldosis. Dál ii oro šat vánhemiid dáhtus, dáhtožit go mánáideaset skuvlii sáddet vai eai. Sii fertejit nu dahkat dainna go láhka nu gohčču.

Ja lea sihke buorre ja ávkkálaš ja dárbbašlaš ahte nu lea. Das go vánhemat dávjá eai ieža árvit mii lea mánáide stuorámus ávkin. Ollu vánhemat jurddašit dušše dan ala, mii lea sidjiide geahppaseamos. Ja sin mielas orru ahte go sii leat birgen bures almmá dieđu haga, de velá mánát ge sáhttet birget seamma láhkai. Muhto dat lea boastut. Vánhemat eai berre jurddašit maŋás guvlui, dan dili ja daid gáibádusaid ala mat dalle ledje go sii ledje nuorat. Muhto sii berrejit álo ovddos guvlui jurddašit, dan áigge ja dili ja daid gáibádusaid ala mat šattažit go mánát ahkái bohtet. Ja sii berrejit muitit ahte dađe mielde go áigi vássá, de eallindilli nuppástuvvá, ja gáibádusat sturrot.

(Same Usteb nr. 2 1899)

Låkkamus samita ja Lapparnes Egen Tidning

1900-logu álggus Ruoŧa bealde almmustuvai vuosttas sámegiel bláđđi man namma lei Låkkamus samita. Dat almmustuvai julevusámegillii. Almmustuvve dušše 11 nummira.

Juovlamánu 15. beaivve rájes 1904:s geassemánu 30. beaivve rádjái 1905:s doaimmai áviisa Lapparnes Egen Tidning, man duogábealde lei riikkaorganisašuvdna Lapparnes Centralforbund/Sámi Guovddášlihttu mii lei vuođđuduvvon čakčat 1904. Earret ođđasiid áviisa gieđahalai sámi eanavuoigatvuođaid, gilvinrájá áššiid ja ruoŧa áviissaid boasttu diehtojuohkima sámiid birra.

Sagai Muittalægje

Sagai Muittalægjedoaimmaheaddji lei oahpaheaddji Anders Larsen, giilei riegádan ja bajásšaddan mearrasámi dálus Návuonas. Son doaimmahii áviissa áigodagas 1904-1911. Dat bođii olggos guktii mánnui ja prentejuvvui Nuorttanastte prentehusas mii lei Sigerfjordas davvi Nordlánddas.


OĐAS AVIISA: Sagai Muittalægje (1904-1911) lei sámi vuosttas ođas aviisa.

Anders Larsen geavahii viššalit áviissa vuostálastit dáruiduhttima ja ražai erenoamážit giella- ja skuvlaáššiiguin. Son ávžžuhii maiddái sápmelaččaid eanet oahpu gazzat ja oahppat eambbo dárogiela:

Sápmelaččat eai berre vuostálastit dárogiela oahpu, muhto juohke sápmelaš berre máhttit lohkat eatnigielas.

Dihtto ahte ollusat lohke Sagai Muittalægje ja čálle áviisii. Dát váikkuhii ollu dáruiduhttima vuostálastimii. Jagi 1906 čállá doaimmaheaddji ee.: Seamma vuoigatvuohta sámiide go dáččaide min riikkas. Go sámit mákse girkui seamma láhkai go dáččat ge, de sii sáhtte ja berrejedje gáibidit sámegiela geavaheami girkus nu ahte sii ollásit áddejedje ipmilbálvalusa, oaivvildii áviisa.

Seamma jag, 1906, muhtun lohkki imašta guđe eatnamii sámegiella gullá, go lei vásihan muhtun dáčča oahpaheaddji ságastallama gielaid birra:

Mii gulaimet muhtumin ovtta oahpaheaddji sárdnumin gielaid birra. Dan skuvllas ledje sihke sámi, dáčča ja suoma mánát. Son sártnui ná: "Suomagiella lea gal buorre Suomaeatnamis, ruoŧagiella lea gal buorre Ruoŧariikkas, muhto dáppe Norggas galgat mii buohkat oahppat dárogiela, dainna go dat lea Norgga giella." Mii vurddiimet oažžut gullat, guđe eatnamis son dál dadjá sámegiella lea buorre ja anolaš, muhto dan birra son ii jietnadan maidige. Midjiide bázii su sárdnumis dat gažaldat vástitkeahttá: "Guđe eatnamii gullá sámegiella?"

Jagi 1911 biehku muhtun lohkki reivvestis sámegiela heajos dili ja gáibida sámegiel oahpahusa skuvlii. Jos sámegiel oahpahus ii addošii sámi mánáide, de berrešedje sápmelaččat gieldit mánáideaset vázzimis dáčča skuvlla ja baicca álggahit iežaset priváhta skuvllaid, son ávžžuha.

OAČČUI DOARJAGA: Vuosttas Sámi stuorradiggeáirras Sápp-Issát, Isak Saba oaččui dievaslašpolitihkalaš doarjaga Sagai Muittalægje doaimmaheaddjis Anders Larsenis. 1906 čálii Saba aviisii Same Soga lávlaga sániid, mii odne lea Sámi našunálalávlla.

Sagai Muittalægje áviissa doarjaleaddjin ja veahkkin lei Unjárgga oahpaheaddji Sápp-Issát, Isak Saba, gii lei sámiid ja sosialisttaid áirrasin Norgga Stuorradikkis áigodaga 1906-1912. Son čálii dávjá áviisii buotlágan áššiid birra mat guske sápmelaččaide: boazoguohtuma, dáruiduhttima, meahcástanlágaid, Romssa oahpaheaiskuvlla, arkeologalaš roggamiid birra jna. Válgarahčamušaid áigge 1906 Sápp-Issát almmustahtii áviissas Sámi soga lávlaga, mii dasto lea šaddan sámiid álbmotlaš lávllan.

Sagai Muittalægje cevzzii 8 jagi ovdal go fertii vuollánit fuones ekonomiija geažil. Áviisa nagadii oanehis eallináiggistis buktit sámiid gáibádusaid albmosii.

Ollu čállit digaštalle dáruiduhttima skuvllas. Muhtun čállit gáibidit ahte sámi mánát galget oažžut kristtalašvuođa oahpu sámegillii. Dán oktavuođas čállá Anders Larsen Sagai Muittalægjes 1905:

Min bláđis leat dán jahkebealis eatnat sisasáddejeaddjit čállán sámi mánáid oahpahusa ja sámegiela birra. Dat lea min mielas nana duođaštus dan ala, ahte sámit ráhkistit ja bealuštit sin iežaset giela, sin iežaset vuoiŋŋalaš árbbiset. Ja vaikko muhtumat daid gaskkas šaddet ge atnit beare garra sániid, de sáhttit mii árvidit, ahte sisasáddejeaddji čállá nuvt dainna go son ráhkista eatnigielas. Ii olbmuid miellaláhki leat ovttalágan. Muhtumat geain lea hohpposlágan luondu, moaráhuvvet, go sin eatnigiella ii adnojuvvo dakkár earus ja árvvus go dat sin mielas berrejuvvošii. Dan dihtii sii atnet dakkár garra sániid. Juohke olmmoš moaráhuvvá ja šaddá unohis millii go dat, maid son eanemusat ráhkista, badjelgehččojuvvo ja hilgojuvvo.

Jos mii galgat cealkit min áddejumi dáid áššiid hárrái, de mieđihit mii ahte sámegiella galggašii bajiduvvot stuorit árvui ja fápmui. Ja mii eat sáhte guđege láhkai miehtat "ovtta jurddašeaddjái" guhte árvalii ahte sámegiella lea nu boares giella, ahte dat berrešii nohkat ja eretvurkejuvvot. Sámegielas lea seamma vuoigatvuohta bistit go eará gielain, ja mii ballat ahte "okta jurddašeaddji" ii leat riekta bures jurddašan čađa dan birra, go son čálii dán birra luovos jurdagiin: "Dál mun galggan addit daidda gullat, daidda, guđet vuostálastet mu áddejumi."

Mii diehtit ahte giella lea ovtta olmmoščeardda heaggasuotna. Go dat nohká ja vajáldahttojuvvo, de nohká maiddái olmmoščearda. Dat sihkkojuvvo dalle olmmoščearddaid logus eret, das go dat lea duohta maid okta gudnejahttojuvvon sisasáddejeaddji čálii easkka min bláđis: "Juohke olmmoščearda mii ii áiggo njillojuvvot eará olmmoščearddain, ferte vuorkkás atnit iežas lávlagiid ja máidnasiid oktanaga eatnigielain ja áhčivieruiguin".

Muhto sámit eai berre leat vuostá dasa ahte sin mánát ohppet dárogiela. Dat lea buorre mađe eambbo gielaid mii máhttit. Dat dárolaččat leat boasttu áddejumis, geat sin nállečeavláivuođas eai eisigen dáhto, ahte sin mánát ohppet sámegiela. Ii oktage giella leat dađe heajut go nubbi, ja duohta bajásčuvgehus váilu dan olbmos, guhte badjelgeahččá eará gielaid ja hilgu daid...


HEAJOS RUHTA DILLI: Heajos ruhtadilli dagahii Sagai Muittalægje heaittiheami. Juovlamánu 15. beaivvi 1911 ilmmai maŋimuš nummar aviisas. Govas váldodoaimmaheaddji Anders Larsen ja su eamit.

Waren Sardne

Norgga beale lullisápmelaččat doaimmahišgohte dárogiel aviissa Waren Sardne 1909:s. Søndre Trondhjems Amts Lappforening lei dan olggosaddi. Doaimmaheaddjin válljejuvvui Daniel Mortensson, Elgås eret. Dát válljen lei lunddolaš go Mortenson lei árra nuorravuođas juo bealuštišgoahtánsámi áššiid eiseválddiid ektui. Mortensson lei čeahppi sihke sárdnut ja čállit. Son lei oahpus ožžon Ruoŧa bealde "sámi katekehtan".


MÁTTASÁMI AVIISA: Waren Sardne lei máttasápmelaččaid aviisa mii doaimmai dáid áigodagaid: 1910-1913ja 1922-1927.

Waren Sardnedoaibman lei ee. buktit albmosii eiseválddiid ovdii boazosámiid eahpečielga eallindili ja gáržon vuoigatvuođaid ja ávžžuhit eiseválddiid seailluhit ja gáhttet sámi árbevirolaš ealáhusvuoigatvuođaid.

OVDDASTEADDJI: Boazosápmelaš Daniel Mortensson lei máttasápmelaččaid ovddasteaddji. Son šattai Waren Sardne aviissaprofiilan ja doaimmaheaddjin.

Daniel Mortenson šattai jođánit lullisámiid hoavdan, ja son doarui sin áššiid ovddas aviissas bokte. 1911 Mortenson čállá áviissas ee:

Ahte sámit leat nu olu heajubut ja baháneahkkánat nu mo dáččat oaivvildit, dat lea daid olbmuid, dáččaid sivva. Sii dat leat oktiiráđiid dánskalaččaiguin rievidan sámiin sin birgenlágiid. Sii leat eatnamiid rievidan, čáziid ja jávrriid maiddái. Ja dál leat goarideamen sámi boazodoalu maid.

Davvisápmelaččat háliidedje bargat ovttas Waren Sardne-aviissain, maŋŋá go davvisámegiel áviisa Sagai Muittalægje lei heaittihuvvon. Sii dáhtto áviissa geavahit sihke sáme- ja dárogiela. Muhto dát oktasašbargu ii menestuvvan, várra sihke fuones ekonomiija ja guhkes gaskkaid geažil.

Áviisa jaskkodii 1913:s ja lei jaskat gitta 1921 rádjái. Muhto juovlamánus seamma jagi dat fas jaskkodii ja dalle agibeaivái. Dát lei stuorra vahágin lullisámiide geat eai leat dan rájes nagodan čuoččáldahttit alcceseaset ođđa aviissa.

Samealbmug

Sámi sentrálasearvvi olbmot álggahedje Samealbmug-aviissa ráhkkanettiin jagi 1921 Stuorradiggeválgii. Doaimmaheaddjin válljejuvvui Piera-Jovsset, Josef Pedersen, gii lei sentrálasearvvi ovdaolbmo, Máret-Lemeha, viellja. Áviisa čálii sihke sáme- ja dárogillii. Áviissa ulbmilin lei dasa lassin moriidahttit sámi čearddalaš dovddu ja rahčat sámegiela beale skuvllain ja girkus.


LOGI JAGI: Golle logi jagi ovdal go fas sámi aviisa almmuhuvvui. 1921 ilmmai Samealbmug-aviisa, muhto heajos ruhtadili geažil heaittihuvvui aviisa jagi maŋŋá, 1922. Aviissa doaimmaheaddji lei leavdnjalaš Piera Jovsset, Josef A. Persen.

Muhto dáruiduhttinpolitihkka lei čavgan, ja dáruiduhttit vuostálaste áviissa. Muhtun Juovlavuona olmmoš gii doalai áviissa, muittašii 1980-logu álggus áviissa doaimma ja dili. Ee. lei sutnje báhcán muitui ahte poastaolbmot, geat ledje sámiid vašálaččat, lávejedje bálkut ja gaikut Samealbmuga amaset diŋgojeaddjit beassat lohkat dan. Juo giđđat 1922 doaimmaheaddji fertii heaittihit áviissa "fuones ruhtadili geažil".

Nuorttanaste

Nuorttanastevuosttas nummir almmustuvai jagi 1898 ja olggosaddi evangelalaš-luhterlaš friddjagirku. Aviisa dahje bláđđi lea erenoamáš sámi aviisahistorjjás dan dáfus go ain boahtá olggos ja lea danne boarraseamos sámi aviisa.

BOARRASEAMOS: Nuorttanaste lea eahpitkeahttá sámi boarraseamos aviisa/bláđđi mii otne ain doaibmá. Vuođđuduvvui risttalašbláđđin 1898:s.

GIELKÁBÁHPPA: Gustav Lund gean maid gohčodedje "gielkábáhppan", vuođđudii risttalaš bláđi Nuorttanaste. Son lei maid bláđi vuosttas doaimmaheaddji.

Vuosttas doaimmaheaddji lei sárdnideaddji Gustav F. Lund (1862 - 1912), gii lei eret Dálbmeluovttas Álaheajus. Son ráhkadii dasa hámi ja sisdoalu maid áviisa lea doallan gitta otná beaivái. Deaddu biddjojuvvui kristtalaš čuvgehussii, mii galggai láidet sámeálbmoga kristtalašvuhtii. Muhto Nuorttanaste ii leat dušše gozihan searvegottiid áššiid. Dat álgoálggusvuostálasttii eiseválddiid dáruiduhttinpolitihka, ja doarjjui sámepolitihkalaš rahčamušaid. Nuorttanaste lei áidna sámegiel áviisa Sámi sentralsearvvi doaibmaáigge, ja searvvi njunnošat besse ge geavahit áviissa diehtojuohkimii.

Lund maŋŋá lei Ole Andersen, gii lei Lávvonjárggas Deanus eret, Nuorttanaste doaimmaheaddjin. Son doaimmai dušše njeallje jagi. Gálašettiin Buolbmágis son duššai Detnui borgemánus 1916, 31 jagi boarisin.

Ole Andersen maŋŋá válljejuvvui idjavuotnalaš Henrik O. Heika Nuorttanaste doaimmaheaddjin, ja son doaimmahii dan gitta 1946 rádjái, nappo 30 jagi. Sápmelaččat gohčodedje su "min redaktöran" danne go nu liikojedje su čállosiidda. Son lei muđuid hui váibmoláđis olmmoš. Son jorgalii maid bassi čállosiid ja čálii divttaid ja lávlagiid mat almmustuvve girjin.

SÁPMELAŠ DOAIMMAHEADDJI: Mearrasápmelaš Anders Guttormsen, Ráttovuonas Deanus eret, barggai Nuorttanastes 1928 rájes. Son lei bláđi váldodoaimmaheaddji jagiid 1948-60.

Maŋŋá soađi leat leamaš doaimmaheaddjin Anders Guttormsen, John O. Nilsen ja Ann Solveig Nystad. Áviissa doaimmahus lea dál Kárášjogas.

Nuorttanaste giella lea leamaš álo sámegiella. Earret ođđasiid leat maiddái dáhpáhusat Sámis ja muđuid máilmmis ožžon prentensaji.

Ságat

GOAVES JAGIT NOHKE: Vuosttas sámi aviisa maŋŋá nuppi máilmmesoađi Ságat-aviisa almmuhuvvui ovdalaš juovllaid 1956.

Ságat-áviisa lea leamaš stuorámus riidogaskaoapmin sámi preassa- historjjás. Geahččalannummir almmustuvai juovllaid áigge 1956. Álggos dat lei alfárot sámegielat. Finnmárkku fylka bijai jagi 1955 bargui lávdegotti mii galggai guorahallat sámi áviissa dárbbu. Seamma jagi lávdegoddi celkkii ahte lei dárbu álggahit sámegielat vahkkoáviissa. Nu riegádii oassesearvi mas lei ulbmilin lágidit sámegiel-dárogiel vahkkoáviissa, man namman šattai Ságat.

Álgojagiid aviissas ledje stuorra ruhtaváttisvuođat, ja doaimmaheaddjit molsašuvve dávjá. Jagi 1968 rádjái ledje doaimmaheaddjin: Kristian Olsen, Erling Hirsti, Hans J. Henriksen, Thor Frette, Nils Jernsletten, Isak Østmo ja Albert Johansen.


LIHCCOJUVVUI: Ságat-aviissa doaimmaheaddji Odd Mahtis Hætta (govas čuožžut) lihccojuvvui aviissa jahkečoahkkimis Sirpmás 1974. Govva: Geir Wulff/Ságat.

Go Odd Mathis Hætta šattai doaimmaheaddjin 1968, buollájedje maiddái riiddut makkár politihka vuođul aviisa galggai doaimmahuvvot. Son vuojihii čielga sámepolitihkalaš vuogi doaimmahettiin aviissa sisdoalu. Su doaimmahusáigge vigge oažžut aviissa stivrejupmái fárrui Norgga Sámiid Riikkasearvvi ja Norgga Boazodoallosápmelaččaid Riikkasearvvi, muhto dat ii lihkostuvvan. Aviissa 1974 jahkečoahkkimis evttohus hilgojuvvui, ja Odd Mathis Hætta lihcohalai.

RIIDDUT: Riidu gaskal daláaviissa Ságat doaimmaheaddji Bjarne Store Jakobsenjabuohcceviessodirektevra Arne Wulff dagahii ahte Geir Wulff (gurut) virgáduvvui 1977:saviissa doaimmaheaddjin. 22-jahkásaš šattai riikka nuoramus doaimmaheaddjin.

Dan maŋŋá válddii fámu áviissa badjel "Finnmárkku buohcceviesso- direktøra Wulff bearaš oktan su politihkalaš verddiiguin", boahtá ovdan muhtun dutkosis. Áviissa váldoulbmilin šattai dál bealuštit "moderáhta sámiid oainnuid". Norgga beale sámi organisašuvnnat eai šat atnán Ságaid sámi áviisan ja rahčagohte ásahit ođđa aviissa (Sámi Áigi 1979).

Jagi 1978 Ságat šattai oasussearvin. Álggos áviisa doaimmahuvvui Čáhcesullos, muhto doaimmahus sirdojuvvui 1981 Levdnjii. Áviissas leat guovllukántuvrrat Deanus, Kárášjogas, Evenáššis ja Mátta-Sámis. Áviisa oažžu stáhtadoarjaga.

Áviisa čállo dárogillii, dušše muhtun dieđáhusat prentejuvvojit sámegillii. Áviissa sámepolitihkalaš oaidnu lea rievdan garrasit maŋŋá go Sámediggi doaibmagođii jagi 1989. Dat orru dohkkehuvvon "sámiid áviisan", vaikko dal čállojuvvo dárogillii.

Samefolket

Ruoŧa bealde vuođđuduvvui eallinfámolaš áviisa dahje áigečála 1919: Samefolkets Egen Tidning, mii čállojuvvui ruoŧagillii. Áviissa ášši lei ge ovdan Lapparnas Centralförbund vuođđudeamis jagi 1918, ja jagi maŋŋá áigečála boahtigođii njelljii jahkái. Áviissa álggaheami ráđđeaddin lei Daniel Mortenson gii válddii oasi Östersunda riikkačoahkkimii 1918.


RUOŦABEALDE: Ruoŧa beale ilmmai jagi 1918 Samefolkets egen tidning. Jagi 1961 dat rievdaduvvui Samefolket namman, mii ain ilbmá oktii mánnui.

Gustav Park Torkel Tomasson

Láhkačeahppi Torkel Tomasson, gii lei Lapparnas Centralförbund stivralahttu, lei áigečállaga vuosttas doaimmaheaddjin ja doaimmahii dan gitta dassážii go jámii 1940. Dan rájes válddii badjelasas doaimmaheami Gustav Park, gii lei báhppa. Gustav Park maŋŋá leat leamaš doaimmaheaddjin ee: Israel Ruong ja Olle Andersson.

Jagi 1961 rájes áigečallaga namma lea leamaš Samefolket. Áigečallaga giella lea ruoŧagiella, muhto duollet dálle leat čállosat davvi-, julevu- ja lullisámegillii.

Sápmelaš

Sápmelaš-áviissa álggahii Sámi Čuvgehussearvi, mii vuođđuduvvui 1932. Vuosttas nummir almmustuvai 1934. Jagi maŋŋá áviisa oažžugođii stáhtadoarjaga.

Álgojagiid leigga Paavo Ravila ja Erkki Itkonen doaimmaheaddjin. Maŋŋá soađi leat leamaš doaimmaheaddjin ee. Hans A. Guttorm, K. Nickul, Pekka Lukkari, J. Nuorgam, Samuli Aikio ja Jouni Kitti. 1990-logu álggus doaimmahus sirdojuvvui Helssegis Anárii. Áviisa ii leat ilbman máŋgga jahkái.

Áviissa oamasteaddjit leat leamaš Sámi Čuvgehussearvi ja Sámiid Lihttu. Sámiid Lihttu vuođđuduvvui jagi 1945.

Nordkalotten

Čakčat 1956 Signe ja Per Olaf Porsanger álggaheigga Nordkalotten-áviissa Leavnnjas. Áviisa bođii olggos guktii mánnui ja lei sihke sáme- ja dárogillii.

Nordkalotten lei ođasaviisa, muhto prentii maid ollu čállosiid sámi kultuvraáššiid birra. Áviisa cevzzii 1978 rádjái. Dalle áviisa manahii stáhtaalmmuhusaid ja dakko bokte deaŧaleamos sisaboađu.

Sámi Áigi – Min Áigi – Áššu – Ávvir

Nordkalotten-áviissas lei hui sámepolitihkalaš vuoigŋa, ja dat doarjjui Norgga beale sámi organisašuvnnaid bargguid ja rahčamiid. Go áviisa fertii heaitit doaimmaidis 1978, de masse sámi organisašuvnnat deaŧalaš mediagaskaoami. Dan illudii erenoamážit Ságat, mii dál oaivvildii ahte sámiid gaskkas ii lean šat dárbu eará áviissaide go Ságaide.


SÁMI ÁIGEČÁLA: Sámi organisašuvnnat ásahedje Sámi áigečála vuođđudusa juovlamánus 1977.Dat mearridedje álggahit ođđa sámegielat aviissa, (gurut r.) Mats Stenfjell, Odd M. Hætta, Nils Jernsletten, Máret Sára, Bjarne S. Jakobsen ja Mikkel Nils Sara.


OĐĐA ÁIGI: Ođđa áigi sámi mediai šattai maŋŋá go sámegielat aviisa Sámi Áigi ilbmagođii 1979 rájes.

Muhto Ságaid illu ii bistán guhká. Juo seamma jagi bargagođii Norgga Sámiid Riikkasearvvi ja Norgga Boazodoallosápmelaččaid áviisalávdegoddi vuođđudit ođđa sámi aviissa, mii čálášii dušše sámegillii. Ja jagi maŋŋá, 1979, de álggahuvvui Sámi Áigi, mii ilbmagođii oktii vahkkui.

VUOSTTALDEADDJI: Eai buohkat háliidan sámegielat aviissa. Okta vuosttaldeaddjiinlei dalá Eanadoallodepartementta stáhtačállija sápmelaš Ole K. Sara (BB), (gurut r.)

Áviisa maŋŋá reastaluvai, muhto dalá maŋŋá reastaluvvama vuođđuduvvui fas ođđa aviisa: Min Áigi. Dan oamasteaddjit ledje Norgga Sámiid Riikkasearvi, Norgga Boazodoallosápmelaččaid Riikkasearvi, Sámeráđi Norgga juogus, Sáráhkká, Boazo Ealáhus Searvi ja Sámi Eatnansearvi. Váldodoaimmahus lei Kárášjogas. Das ledje maid guovllukántuvrrat Deanus ja Guovdageainnus. Áviisa attii maid olggos mánáidbláđi, man namma lei Leavedolgi. Áviisa oaččui stáhtadoarjaga.


GUOKTE SÁMI AVIISSA: Maŋŋá aviisa Sámi Áiggi reastaluvvama 1993:s ilbmagohte guokte aviissa: Min Áigi Kárášjohkii ja Áššu Guovdageidnui.

1990-logus álggahuvvui lassin Áššu-áviisa,man oamastedje sámi váldoorganisašuvnnat. Dan doaimmahus lei Guovdageainnus. Jagi 2008 dát áviissat ovttastahttojedje namain Ávvir, mas leat doaimmahusat, ee. Guovdageainnus, Kárášjogas ja Álaheajus.


BEAIVEAVIISA: Jagi 2008 ovttastahttojuvvuiga Min Áigi ja Áššu , Ávvir nammasaš aviisan. Mihttomearrin lei šaddat beaiveaviisan. Govas dálá Ávvira doaimmahus Kárášjogas. (gurut r.) doaimmahushoavda Josef Isak Utsi, journalistta guovttos Inga Marie Guttorm ja Astrid Helander. Govven Amund Johnskareng.

Sámi radiosáddagat

1930-logu gaskkamuttos Kárášjoga Johttisámiid Searvi sáddii ávžžuhusa Norgga eiseválddiide álggahit sámegiel sáddagiid radios. Norgga radio NRK lei ásahuvvon ja lei sáddegoahtán dárogiel prográmmaid Čáhcesullos 1934. NRK:a Čáhcesullo doaimmaheaddji mátkkoštii de Buolbmágis, Kárášjogas ja Guovdageainnus čohkket sáddagiid riikkaprográmmii. Son báddii earret eará sámegiel ruhkosa Buolbmága girkus juovlaruohta 1936. Go dát ruhkos sáddejuvvui, de lei vuosttas geardde ahte sámegiella gullui radios. Nuppe geardde lei beassážiid áigge 1940. Dalle sáddejuvvui sámegiel ipmilbálvalus Guovdageainnu girkus.

Kárášjoga Johttiisámiid Searvvi ovdaolmmoš Lars J. Gaup, sáddii ávžžuhusa Norgga eiseválddiide álggahit sámegiel rádiosáddagiid.

Vuosttas sámegiel sátta mii sáddejuvvui studios, dáhpáhuvai Romssa gávpogis skábmamánu 8. beaivve 1946 tiibmu 1640-1700.Sáddaga doaimmahii guovdageaidnulaš Sara Klemetsen Hætta, gii lei vázzimin skuvlla doppe. Son doaimmahii sáddagiid gitta giđđii 1947, dalle vulggii Romssas. Su maŋŋá šattai doaimmaheaddjin Ellen Øvergård, gii barggai goarrun Romssas.

Sara Klemetsen Hætta.


Katrine Johnsen

Oahpaheaiskuvlla oahppiguovttos Edel Hætta Eriksen ja Katrine Johnsen šattaiga doaimmaheaddjin giđđat 1948. Ledje guokte 15 minuhta guhkkosaš sáddaga vahkkui.

Čuovvovaš jagiid doaimmahedje sámegiel sáddagiid earret earát: Thor Frette, Ola Aarseth, John Ole Nilsen, Per Lyngstad, Hans Nergård, Kristine Eriksen, Nils Paulsen, Albert Johansen, Aslak Loso, Erling Hirsti, Reidar Hirsti, Trygve Madsen ja Johan Jernsletten

Easkka jagi 1959 NRKa Sámeradio bođii buoret ortnegii go Katrine Johnsen, eret Ráttovuonas Deanus, bođii Čáhcesullui fásta doaimmaheaddjivirgái. Čáhcesullos gal ii lean nu buorre bargat sámegiel doaimmaheaddjin, muitala Katrine Johnsen girjjis mii lea čállon su birra. Doppe olgguštedje ja cielahedje sápmelaččaid. Ii son ožžon NRK:a njunnošiin ge nu ollu doarjaga. Sin oaidnu lei ain dat ahte sámegielas ii lean boahtteáigi, danne go dáruiduhttin lei juo nu báidnán sápmelaččaid ja Sámi. Čáhcesullos Katrine Johnsen oaččui veahki ja doarjaga Thor Frettes, gii barggai NRK dárogiel prográmmaid doaimmaheaddjin. Vaikko Frette lei dáčča, de son máhtii sámegiela go lei bajásšaddan Kárášjogas. Son lei maid lohkan sámegiela Oslo universitehtas.

Čakčat 1965 Sámeradio doaimmahus sirdojuvvui Romssa gávpogii. Prográmmafálaldagat maid buorránedje go Norga, Ruoŧŧa ja Suopma sohpe sáddegoahtit oktasaš ođassáddagiid davvisámegielagiidda. Suoma bealde ledje sámegiel sáddagat álggahuvvon jagi 1948 ja Ruoŧa bealde 1952.

Čakčat 1976 NRKa Sámeradio doaimmahus sirdojuvvui Kárášjohkii.

Sámi radioid váldodoaimmahusat leat dál Kárášjogas, Anáris ja Gironis.


Sámeradio rahpamis Kárášjogas 1976:s. Gurut beales: Nils Johan Heatta, lea otne NRK Sápmi hoavda, Kirsten Strømeng, Isak Østmo, Katrine Johnsen, fylkkamánni Anders Aune, Berit Nystad ja Thor Trane.