Page 9 - Noaiddesvuohta

Basic HTML Version

Álggahus
– čálalaš gáldut
Geassit 1714 jámii Ándde-Niillasa eamit, Leme-
ha Kirste. Son lei baháneahkkánis noaidegálgu,
geas buohkat balle. Son lei dagahan jápmima
máŋgga olbmui, ja ollusat giite Ipmila dan ovd-
das go lei jápmán. Su vižže noaidegázzi go lei
eallimin, aiddo ovdalaš go jámii. Ja maŋemus
sánit maid dajai, ledje: «Vuoi biro Sáhtán, ale
heakkahuhte mu dállán. Ale ovdal go lean beas-
san jugistit buolleviinni!» Dát ledje su maŋemus
sánit, ja de son jámii.
Ná čállá miššuneara Isaac Olsen Deanu-Várjjaga
nissona
Lemeha Kirste
birra, gean
noaidegázzi
ledje heakkahuhttán. Olsena čohkken dieđut
sámi noaidevuohtaoskku birra:
Om lappernes
vildfarelse og overtro (1717)
,
leat hui miella­
giddevaš gáldut davvisámiid oskku birra, eren­
oamážit Várjjaga ja Deanu guovllu noaidevuoh-
taoskku birra, ovdal go miššonolbmot «báidni­
gohte sámiid mielaid». Su čállosiid lassin leat
geavahuvvon dát miššonbáhpaid barggut ja
čállosat:
Knud Leem:
Beskrivelse over Finmarkens Lap­
per
, 1767. Leem lei Ávjovári-Leavnnja guovllu
miššonbáhppa 1725-1728 ja Álaheaiguovllu
báhppa 1728-1734. Son lei maid
Seminariun
Lapponicum
sámegiel professor 1752-1774.
Teologa Hans Skanke (1679-1739) sámi
miššonhistorjá:
Epitomes HistoriæMissionis
Lapponicæ,
mii prentejuvvui ođđasit 1945.
Dan lassin leat geavahan njálmmálaš gálduid
– eallilan olbmuid geat leat ofelastán munno
bálvvosbáikkid/siiddiid lusa ja muitalan maid sii
dihtet dáid birra.
S
ieiddit
F
anasgietti
badjosiin
.