Page 52 - Máilmmi oskkut

This is a SEO version of Máilmmi oskkut. Click here to view full version

« Previous Page Table of Contents Next Page »
51
đain beasai son oaidnit ahte eai buohkat eallán liikka álkis eallima go
son: iešguđetge mátkkiin olggobealde šloahta oinnii Buddha boares
olbmo, buohcci, liikka ja gearjideaddji muŋkka. Dát dagai Buddha hui
stađuheapmen, ja muhtun ija son guđii iežas eamida ja máná ja vulg-
gii idjaseavdnjadin ohcat vástádusaid iežas jearaldagaide eallima
čiekŋaleamos čiegusvuođaid birra.
Máŋga jagi guorahalai Buddha askehtalaš eallinvuogi nu go hin-
duismma
gurut
ledje sutnje oahpahan. Loahpas gávnnahii son ahte
iešbiinnideapmi ii buktán su lagabui duohtavuođa ja luovvaneami.
Dasto dagai son earrudearvuođaid iežas aksehta-ustibiiguin ja guđii
sin. Muhtun ija go lei meditereme stuora muora vuolde, gávnnai son
viimmat čovdosa: son ipmirdii duohtavuođa eallima čuolmmaid birra.
Njeallje duohtavuođa
Dat ipmárdus maid Buddha gávnnahii dán ija muhtun
bodhi
-muora
vuolde (čuvgehusa muorra), sárdnidii son maŋŋel “njealji čielga
duohtavuohtan”. Vuosttaš duohtavuohta lea ipmárdus ahte eallin ii
leat dievaslaš ii ge bistevaš. Gillámuš ii leat juoga mas sáhttá báhtarit
ja danne ii gávdno makkárge dievaslaš duhtadeapmi eallimis. Nubbi
duohtavuohta maid Buddha gávnnahii, lea ipmárdus ahte gillámušas
lea dihto sivva ja go dát sivva jávká, de nohká gillámuš. Goalmmát
duohtavuohta lea ahte gillámuša sivva vuolgá olbmo háliidusas –
anistuvvamis. Njealját duohtavuohta lea oahpahus das mot háliidus
sáhttá bissehuvvot nu ahte gillámuš nohká.
Mahavagga
-čállagis mui-
taluvvo ahte ledje dát njeallje čielga duohtavuođa maid Buddha sár-
dnidii iežas ovddeš ustibiidda go son fas deaivvadii singuin:
Dá lea dat čielga duohtavuohta dan birra mii bávččagahttá, muŋk-
kat. Riegádeapmi bávččagahttá, boarisvuohta bávččagahttá, jáp-
min bávččagahttá, moraš, váidaleapmi, bávččas, lossamiella ja
duhtameahttunvuohta bávččagahttet. Bávččagahttá servvoštallat
dakkáriin masa it liiko. Bávččagahttá earránit das masa liikot.
Bávččagahttá go eat oaččo iežamet miela mielde. Dá lea čielga
duohtavuohta bávččagahttima siva birra, muŋkkat. Lea dát ani-
stuvvan, mii čuovuha viidáset eallima, mas lea oktavuohta návd-
dašanháliidusain, ja mii ohcala návddašeami duoppil dáppil. Dá
lea čielga duohtavuohta bávččagahttima loahpa birra, muŋkkat.
Lea dat ollislaš galmmasvuohta dán háliidusa ektui ja dan heaitti-
heapmi, lea dat ahte guođđit dan, hilgut dan, luoitit dan ja beassat
luovus. Dá lea čielga duohtavuohta vuogi birra heaittihit dan mii
bávččagahttá, muŋkkat. Lea dat gutnálaš gávccesuorat luodda,
dat mearkkaša: rievttes oaidnu, rievttes dáhttu, rievttes sárdnun,